Ку терминăн урăх пĕлтерĕшсем пур, Vepssem (пĕлтерĕшсем) пăхăр.

Vepssem - (veps. vepsläižed) Karelipe Sankt-Peterburgra purănakan finno-ugor khalălhĕ. Veps çĕlkhipe kalaşaşşĕ. Khalăkh jyšĕ 12 pine jakhăn şyn. Çi şyvăkh khalăkhsem - karelsem, finnsem, estonsem.

Vepssem

Vepssen natsi voloşen jalavĕ
Тăван ячĕ vepsä, vepsläižed, lüdinikad
Хальхи вырнаçăвĕ тата йышĕ

Пурӗ: 6400 şyn
Раççей Федерацин ялавĕ Raşşej Federacijĕ:

Украина ялавĕ Ukraina: 281 (2001 ş.)

Эстони ялавĕ Estoni: 54 (2011)

Беларуç ялавĕ Belaruş: 12 (1999)
Чĕлхе vepsla, vyrăsla
Тĕн ytlarakh Pravoslavi
Кĕрет  Finno-ugor khalăkhĕ

Khalăkh jyšĕ тӳрлет

2002 şulkhi khalşkh şyravĕpe Raşşejre 8240 veps purănat'. 1989 şulta 12 pin, 1959 şulta 16 pin pulnă. Aça sakhal şuralni şĕş khalăkh şukhalsa pynin pĕrten-pĕr săltavĕ pulma pultarajmast'.

Patšalăkhĕ тӳрлет

Vepssem pajankhi kuna ta patšalăkhăn kirek jeple ĕlki şuk. Avtonomije tăvas šukhăšpa, 1920-1930 şulsençe veps rajonĕsene jĕrkelenĕ (Leningrad oblaşĕnçi rajonĕ, Kareli Respulikinçi Šeltozero rajonĕ). Şak rajonsençe škulta veps çĕlkhipe vĕrentnĕ. 1994 şulta Kareli Respublikinçi Onega rajonĕnçe Veps Natsi vulăşne tusa khună. Ançakh ta tepĕrtakran ăna ta părakhlareş.

Veps çĕlkhi тӳрлет

Tĕplenrekh Veps çĕlkhi ujrăm statjine vulăr.

Veps çĕlkhi finno-ugor çĕlkhi, balti-finn uškannĕ kĕret. Alfaviçĕ - latinitsa nikĕsĕpe. Statusĕ - khărušlă. Kalaşakansen šuçĕ üksekh pyrat', sakhal kĕneke piçetleşşĕ.

Palla vepsem тӳрлет

Asărkhavsem тӳрлет

Kaşăsem тӳрлет